Arkkâduvâi jienah

Tiervâ puáttim sämikielâg Arkkâduvâi jienah jienâpäddi- já uáppumaterialnurâldâhân!
Järvi lapissa, järven pinnalla hiukan sumua, oikealla ja taka-alalla metsää.

TIERVÂ PUÁTTIM KULDÂLIĐ JÁ OPPÂĐ!

Taa kaavnah jienâpaadijd (wav/mp3) säämi muštâleijei arkkâdâhsahhiittâlmijn kuulmâ sämikielân. Lasseen kaavnah vaalmâš hárjuttâsâid já jurduid, maht jienâmaterialijd puáhtá kevttiđ vuáđuškovlâmáttááttâsâst. Puoh muštâlusah kávnojeh meiddei kirjálâš häämist, já tai ohtâvuođâst láá čuákánkiäsuh já sänilistoh suomâkielân.

Paadij muštâleijeeh láá šoddâm 1800-lovo loopâst tâi 1900-lovo aalgâst, já sij láá sahhiittâllum 1930-1970-lovoin. Fáádáh laa uáli jieškote-uvlágáneh: toovláš argâpeivielimist kiddâ stááloid, kufittâráid já šooŋâ ennustmân.

Materialeh láá tubdâlduvâi já syelisääni tyehin. Máttáátteijeeh, seervih, hyelhih, totkeeh já eres movtijdum säämi siärváduv jesâneh pyehtih tiiláđ tubdâlduvâid Oulu ollâopâttuv Giellagas-institut Säämi kulttuurarkkâduvâst.

Anarâškielâlâš päädih: ohtsis 2 tme 37 min, 52 muštâlussâd.

Luuvâ lase:

  1. Ravvuuh
  2. Sämikielâlâš arkkâdâhmaterialeh
  3. Ulmeh
  4. Rähteevuoigâdvuođah
  5. Kijttoseh
  6. Ohtâvuotâ

Ravvuuh

Máttáátteijeeh, seervih, hyelhih, totkeeh já eres movtijdum säämi siärváduv jesâneh pyehtih tiiláđ tubdâlduvâid Oulu ollâopâttuv Giellagas-institut Säämi kulttuurarkkâduvâst šleđgâpostáin, puhelin teikâ reiváin (kei ohtâvuotâ). Almoot jieijâd noomâ já muštâl, mondiet halijdah peessâđ kevttiđ materialijd. Jis tun lah máttáátteijee, te muštâl mon škoovlâst já luokkaast poorgah. Almoot meiddei kote čujottâsân tubdâlduvâid puáhtá vuolgâttiđ.

Talle ko lah finnim tubdâlduvâid, peesah keččâđ já kuldâliđ materialijd ovdâsiijđo liiŋkâ peht. Liiŋkâ tyehin kaavnah täärhib ravvuid já kuulmâ maapi, moid materialeh láá čoggum kielâi mield. Jyehi maapist láá: jienâpäädih, litterateh, čuákánkiäsuh (suomâkielân), sänilistoh, škovlâhárjuttâsah já ravvuuh máttáátteijei.

Jienâpitáh pišteh 30 sekuntist kiddâ 29 miinutân já toh láá digital häämist. Jis materialijguin láá teknisâš vädisvuođah, moh iä vissásávt lah kiddâ jieijâd mašinijn teikâ nettiohtâvuođâst, puávtáh almottiđ ääšist Säämi kulttuurarkkâdâhân.

Sämikielâlâš arkkâdâhmaterialeh

Taan olesvuođâ muštâlusah láá vuálgus Suomâ arkkâduvâin. Muštâlusah láá čuoppum sahhiittâlmijn, moh láá päddejum magnetofonijguin kelipaddijd ivij 1939-1975 kooskâst. Talle aalmugärbivyevi totkeeh juttii iäljárávt nuurrâmmaađhijn pirrâ Suomâ. Mield lijjii meiddei sämmilâš ärbivyehinorreeh. Ulmen lâi vuorkkiđ sämmilâš ärbivyevi nuuvt vijđáht ko máhđulâš, já puáđusin šoddii tuháttij tiijmij mield iänááš sämikielâlâš sahhiittâlmeh. Sahhiittâlmeh kieđâvušeh iänááš aldapirrâs ulmuid já tábáhtusâid, já mield láá meiddei mainâseh.

Sahhiittâllâmnáál olmožin adai kielâuápisteijen väljejii aainâs paijeel 70-ihásâš ulmuid, kiäh lijjii šoddâm já iällám ubâ elimis siämmáš päikkikoddeest. Taan čuágálduv kielâuápisteijeeh láá-uv šoddâm 1800-lovo loopâst tâi aaibâs 1900-lovo aalgâst. Puárásub suhâpuolváid njálmálâš ärbivyehi lii lamaš tehálumos tiäđusirdemvyehi oovdeb suhâpuolvâin finnejum muštotiäđu sehe jieijâs feerimij sirdemân ovdâskulij.

Tääl Suomâ arkkâduvâi sämmilâš amnâstuvah láá iänááš digitistum já puorijn agâiguin arkkâduvâin puáhtá táttuđ kopioid olssis. Arkkâduvah láá ain uáli piäđgui, toi luvâttâllâmtiäđuh sättih leđe vááijuvliih ege puoh arkkâduvâin lah sämikielâlâš pargeeh, já tondiet amnâstuvâi kevttim sáttá leđe vaigâd. Kannat kuittâg uuccâđ, ko arkkâdâhmaterialijn láá tiäđuh masa jyehi sämisuuvâst, távjá masa jyehi perrust.

Ulmeh

Taat jienâpäddi- já oppâmaterialolesvuotâ lii čođâldittum ive 2018 Säämi kulttuurarkkâduv Arkkâduvâi jienah oppâmaterialin -projektist. Proojeekt ulmen lii pyehtiđ sämmilij ärbitiäđu arkkâduvâst škovláid já návt tuárjuđ já nonniđ párnái já nuorâi säämi identitet. Lasseen proojeekt ulmen lii macâttiđ tutkâmtiäđu maassâd säämi siärvádâhân. Škovlâhárjuttâsah vuáđuduveh säämi ärbitiätun já tuárjuh oppâvuávám ulmijd.

Rähteevuoigâdvuođah

Tai materialij rähteevuoigâdvuođah kuleh Säämi kulttuurarkkâdâhân. Tot meerhâš tom, ete materialijd ij uážu oovdânpyehtiđ tâi kopijistiđ rähtee lovettáá. Kuittâg máttááttâsâst materialijd uážžu luođiđ já oovdânpyehtiđ uáppeid, mutâ taid ij uážu almostittiđ. Meiddei priivaat kiävtun materialijd uážžu luođiđ, mutâ taid ij uážu almostittiđ mahten, ij meiddei sosial mediast (om. Facebookist, Twitterist, jna.) Totkeeh pyehtih väldiđ ohtâvuođâ Säämi kulttuurarkkâdâhân, jis halijdeh kevttiđ materialijd tutkâmušâst.

Kijttoseh

Kijttoseh puohháid, kiäh láá porgâm taan proojeekt já oppâmaterialpaaŋki olášume oovdân. Eromâš kijttoseh muštâleijeeruhhijd já sii huolhijd, kiäh láá lopedâm kevttiđ sahhiittâlmijd taan projektist. Takkâ meiddei totkeid, kiäh láá paddim já vuorkkim sämikielâ já sämmilij ärbitiäđu. Mij kijttep Suomâ kulttuurruttârááju já Suomâ Sämitige proojeekt ruttâdmist. Takkâ Giellagas-institutân pargosoojijn, mašinijn já puorijn ravvuin. Almostittemluuvijn kijttoseh kuleh Suomâ kirjálâšvuođâ siärván, Turku ollâopâttâhân, Oulu paddimarkkâdâhân, Kotusân já Syemmilâš-ugrâlâš siärván. Kijttoseh meiddei proojeekt čepis kielâpargeid. Anarâškielâ oosijn meiddei kijttoseh Anarâškielâ siärván, Erkki Itkosân já Lea Laitisân.

Ohtâvuotâ

Giellagas-institut / Säämi kulttuurarkkâdâh

PL 1000, 90014 Oulu ollâopâttâh

ska(at)oulu.fi / +3584 14 363 964

Säämi kulttuurarkkâduv sehe eres säämi amnâstuvâid siäiludeijee arkkâduvâi materialáid piäsá uápásmiđ väldimáin ohtâvuođâ toid siäiludeijee arkkâduvváid. Arkkâduvâi tääpi lii, ete aalgâst tevdih kevttimiähtučonâsume, moin lopedeh čuávvuđ laavâid já arkkâduv njuolgâdusâid. Love finnim maŋa arkkâdâhân puáhtá moonnâđ uápásmiđ materialáid, maid lii pivdám peessâđ kevttiđ. Motomijn arkkâduvâin já amnâstuvâin puáhtá meiddei finniđ amnâstâhkopioid olssis.

Äittijävri, Suáđigil 2016. Kove: Säämi kulttuurarkkâdâh